Visioonimaalijana on mind alati tõmmanud müstiline ja teispoolsus. Minu jaoks ei ole maalimine mitte ainult see, mis on nähtav, vaid pigem maalida mälestust sellest, mis on samuti siin, kuid mida me mõnikord näib unustavat.
Usun, et maalimine võib olla tervendav, meditatiivne ja vabastav vorm ühes, ning et energia ja kavatsus, mida me oma töösse kaasame, võib lõpptulemusele sügavat mõju avaldada. Minu kogemus visionäärina on olnud uurimus, avastus ja vaimne kasv. Tunnen end privilegeerituna, et saan jagada oma nägemust teistega ja anda oma panuse käimasolevasse vestlusesse kunsti rollist meie elus.
Minu loominguline protsess on intiimne dialoog maaelementide, sümboolse keele ja iidse tarkusega, mille tulemuseks on maastikud, mis säravad elu enda elujõust. Ma ammutan inspiratsiooni erinevatest allikatest, sealhulgas sümboolikast, vaimsusest, iidsetest kultuuridest ja maast enesest.
Ajendatuna sisemisest tulest, et manifesteerida mälestusi käegakatsutavasse vormi, näen end nägemuste anumana. Iga pintslitõmbega annan end üle oma intuitsiooni juhtnööridele, uskudes, et tõeline kunst sünnib sügavast sidemest sisemise tarkuse allikaga.
Kahtlus hajub, kui ma sukeldun loomingu voolusse, mõistes, et olen vaid kanal, mille kaudu püha ennast väljendada saab. Läbi pühendumise ja alistumise kaldun kunstiaeda, lubades oma intuitsioonil juhtida pintslit ja tuua esile sõnumid, mis ootavad maailmaga jagamist.
Minu jaoks on kunst midagi enamat kui lihtsalt väljendusvahend – see on tee enese avastamiseks ja seotus jumalaga. Minu töö on nagu majakas, mis valgustab eksistentsi olemuslikku harmooniat ja tuletab meile meelde, et kõik, mis on loodud südamega, leiab paratamatult oma koha elu vaipades.
Ma maalin mäletamise olemust, kutsudes meid kogema sügavat ilu ja tarkust, mis peitub meie endi sees.
